Selasa, 12 Juli 2011

Deklarasaun husi Memrbo ONGs ba Enkontru Timor-Leste no Parseiru Dezenvolvimentu-sira


 Representasaun Membrus FONGTIL, iha TLDPM

12-13 de Julho de 2011

I.                  Introdusaun

Ba dahuluk, ami hakarak atu hato’o ami nian agradesimentu no apresiasaun ba oportunidade ne’ebé Governu fó hodi ekspresa ami nian hanoin ba eventu importante ida ne’e, maske infelizmente ita-boot sira la fó tempu ida ne’ebé sufisiente ba ami, atu halo analiza ida ne’ebé klean ba Planu  Estratejia Dezenvolvimentu Nasional (PEDN) ne’ebé membru sira Parlamentu Nasional hetan iha loron 5 Jullu 2011. Ami hanoin katak iha futuru, ita tenke hadiak situasaun ne’e hodi nune’e bele fó oportunidade ida ne’ebé sufisiente liu, atu hato’o ba parseiru no analiza ida ne’ebé klean liu. Mesmu nune’e ami koko nafatin atu fó ideias ruma hodi bele konsidera, bazeia ba ami-nian  esperiénsia servisu ho povu Timor-Leste-nian.
Aleinde tempu ne’ebe la sufisiente, ba Reunian Parseiru Dezenvolvimentu ba Timor-Leste (TLDPM)  tinan ida ne’e Governu kria fali agrupamentu prioridade nasional foun, ne’ebe refleta katak governu hases a’an  atu informa ba publiku kona-ba prioridade nasionais  ne’ebe mak la konsege alkansa iha tinan kotuk. No mos hatudu katak laiha sasukat ida ne’ebe apropriadu no adekuadu ba planu governu nian.
Infelizmente ami hare katak Governu koko atu subar sira nia frakeza hodi buka legitimidade publiku nian liu husi parseiru dezenvolvimentu no sosiedade sivil

II.               KAPITAL-SOSIAL

A.                 Edukasaun no Treinamentu Vokasional

Setor edukasaun nu’udar pilar imperativu liu iha area rekursu umanu, tanba ne’e presiza fó prioridade liu ba edukasaun ne’ebé kualidade. Labarik sira iha fatin rural laiha asesu ba eskola, governu presiza loke tan eskola iha fatin rural hodi bele responde preokupasaun ba fasilidade eskola. Alen de ne’e presiza reforsa ba hametin kapasidade profesores ne’ebé ho kualidade diak, liu husi loke formasaun espesífiku liu ba profesores.
Parte kurikulu, Governu halo mudansa ba asuntu ne’e ona, maibé presiza hadiak tan, katak materia barak mak laiha livru ho lingua Português, balun iha ona maibé atu kontribui ba kada eskola atraza tebes ba apoiu prosesu aprendizajen, hodi livru ne'ebé atu bele uza ba alunus nu’udar referensia ba teoria, por-ezemplu livru parte siensia sosiais mak hanesan (ekonomia, antropolojia, akontabilidade, historia, jeografia, material desportu, materia musika, edukasaun sivika, relijiaun, lingua Tetum, Português, Inglesh no sosiolojia) to’o agora seidauk utilize ba eskola hotu-hotu iha terenu edukasaun. Ba turma balun, eskola barak laiha livru ida, por ezemplu matematika no siensia naturais (fisika, kimika, biolojia). Tanba ne’e presiza tebes sosializasaun ba eskola hotu-hotu, atu aplika kurikulu ne’ebé uniforme, iha teritoria país presiza materia livro ba profesores no estudantes komesa iha tinan ida ne’e.
Protesaun ba eskola oan sira, liu-liu labarik feto ne’ebé dook husi fatin eskola to’o agora sei hetan dezafius boot liu tanba seguransa la garante. Ho kondisau ne’e inan-aman la fó prioridade ba oan feto atu kontinua eskola ho razaun oioin hanesan preokupasaun ba ekonomiku nomos aspeitu sosio-kultural. Atu hatan ba dezafius ne’e, hato’o ba Governu no parseirus dezenvolvimentu atu loke eskola kada suku iha fatin rural hodi labarik sira bele iha asesu eskola, iha posivel bele kria sentru dormitoriu ba sira.
Governu komesa tau matan ba ema defisiente liu husi prestasaun desportu tuir olimpiku, maibé iha parte edukasaun seidauk fó atensaun ne’ebe razoavelmente to’o ba ema defisiente. Labarik marjinal sira hanesan defisiente la hetan asesu ba eskola, tanba ne’e presiza hato’o ba Governu no parseirus dezenvolvimentu atu bele tau matan ba asuntu ne’e.
To’o agora husi parte Governu seidauk iha atensaun diak ba Jardin Infantil, governu nomos doadores presiza fó atensaun ba ne’e no presiza loke Jardin-Finantil publiku ne’ebé gratuitu, edukasaun ne’ebé apropriu no adequadu sedu ba labarik tinan ki’ik (tian 4 – 5) atu nune’e familia kbi’it lae sira nian oan mós bele iha asesu tanba to’o agora Jardin-Finantil kuaze loke husi setor privadu no inan-aman laiha kbi’it naton atu selu.
Kria asesu lalais ne’ebé fasil no husik liu formulasaun iha tinan pasadu ne’ebé uza lia urijinal, entre tantu nune’e iha intensaun diak, maibé ba futuru bele kria preokupasaun balun. Konsiderandu katak inprinsipiu ita lakon jerasaun rua ona tanba problema kona-ba lia ne’ebé uza nomos isu relasiona ho asuntu edukasaun, hetan nafatin dezafius. Siente laiha kbi’it no kredibilidade atu buka dalan nu’udar solusaun alternativu ba asuntu ne’e.  Diak liu rejistrasaun tenke halo promosaun liu husi relasaun ne’ebé metin entre edukasaun no lideransa lokal, hanesan rekomendasaun ne’ebe hato’o iha tinan kotuk liu.
Dezempregu sai nafatin isu nasional no ita hotu iha responsabilidade atu bele tuur hamutuk hodi buka solusaun alternativa.  Maibé solusaun – importante presiza haree mós parte rekursu umanu ne’ebé presiza tebes atu hametin, liu-liu ba prepara ema no fó formasaun espesifiku liu husi treinamentu vokasional hanesan (kanalizasaun pipa, eletrisidade – komputador, badaen, karpintaria, pikuaria, no seluseluk),  hodi ema – juventude iha kbi’it no matenek balun no sira iha asesu empregu. Governu – Sekretariu Estadu Formasaun  Profesional realiza ona sentro treinamentu balun hanesan iha Tibar, maibé ne’e seidauk bele hatan intensaun juventude, tanba ne’e governu presiza tan loke sentro treinamentu vokasional no simu juventude barak ba formasaun ne’e.

B.                 Isu Setor Saude no Servisu Sosiais

Mudansa iha setor saude iha nasaun ida ne’e komesa hatudu indikasaun positivu, persentajen ba numeru mortalidade komesa tu’un. Gonvernu parte Ministériu Saude loke sentro klinika iha kada subdistritu. Mudansa seluk, por ezemplu –  liu husi servisu bilateral entre Governu Cuba ho Timor-Leste haruka sira nian medisina mai nomos haruka timor oan ba eskola iha nasaun Cuba, agora dadaun lubuk ida fila hikas mai no servisu direita to’o distritu no subdistritu, esforsu ne’e hetan louvadu. Ho fasilidade hirak ne’e importante tau matan ba setor saude ne’ebé to’o agora presiza hadiak, tanba kbiit ba atendementu saude seidauk sufisiente.
Preokupasaun hirak ne’e, mak presiza hametin servisu atendementu ba prosesu maternidade  iha sentro klinika to’o iha subdistritu, tanba ne’e presiza tebes aumenta parteira sira hodi bele responde iha parte maternidade ne’ebé sei menus, de faktu numeru ba bebe moris mate sei akontese iha fatin oioin.
Programa ba planeiamentu familia ba inan isin-rua haforsa no iha sosializasaun ba komunidade liu husi programa SISKA hodi reforsa atividade iha suku izoladu sira hodi halo sensibilizasaun saude inan no aman nomos programa mall nutrisia ba labarik sira. Tanba tuir observasaun katak inan barak mak ku’us la tuir programa planeamentu-familia hanesan (oan barak liu no la tuir interval tempu atu ku’us tan tuir mai) no fó imapktu boot ba saude inan no oan barak mak hetan mall nutrisia.
Iha rekomendasaun ba Ministériu Saude atu presiza halo avaliasaun ba qualidade tratamentu saude ba komunidade hodi hatene diak parte ne’ebé presiza hametin ba oin no parte ne’ebé mak iha ona mudansa signifikativu.

C.                 Inkluzaun Sosial

Asistensia ba ema defisiente, parte diak mak governu halo ona promove olimpiku spêsial, maibé governu presiza hamosu politika ba ema defisiente seluk ne’ebé to’o agora seidauk hetan atensaun, presiza prepara/finalize lalais asaun hanesan:
·         Halo edukasaun sivika no halo sosializasaun  husi MSS ba direitu defisiente nian;
·         Presiza tau konsiderasaun ba nesesiedade ema defisiente sira iha area/fatin oioin servisu  iha setor hotu-hotu hanesan (infrastrutura ho kondisaun – halo fatin hela ba sira, edukasaun spêsial, transporte ), presiza fó apoiu orsamentu ba ema defisiemte hotu iha teritoria.
Susesu boot iha setor servisu sosial husi Governu – Ministériu Solidaridade Sosial iha mudansa ne’ebé presiza fó louvavel, maibé iha parte balun  presiza buka dalan atu fó asistensia sosial ne’ebé tuir prinsipiu dezenvolvementu ne’ebé sensitivu ba konflitus, liu-liu projetu ne’ebé fó asistensia osan ka uma sosial ba parte balun husi populasaun presiza prosesu klaru iha sistema identifikasaun familia kbi’it lae hodi la bele mosu inveja sosial iha sosiedade.
           

D.                Kultura no Simbolu Antigu

Solusaun alternativa hodi bele konservasaun no halo mudansa modernizasaun ba kultura ne’ebé hato’o husi sosiedade sivil, Governu, Parlamentu Nasional – bele kria dekretu lei  hodi  regula  prosesu seremonia kultura hanesan:
Laos halo lakon kultura, maibei bele minimiza iha  parte  fó sasan ba malu relasiona ho sistema barlakeadu iha prosesu fetosaa-umane. Governu presiza halo diskusaun ho komunidade sira kona-ba kustumi kultura fetosaa-umane iha baze hodi haree vantazen no dezvantazen kultura, bele kria lei ida atu bele regula ema hodi nune’e ema labele uza kultura hodi hamosu konflitu.
Bazeia ba lei tradisional ne’ebé eziste, bele mos kria lei skrita hodi kontrola no koserva kultura tuir nesesidade moris agora, presiza fó apoiu ba kultura. Sugestaun ida nune’e presiza hili assesor husi lia-nain sira husi distritu 13, atu ko’alia kona-ba kultura iha nivel ministerial iha país ida ne’e, presiza kultura nain mak hatene klean kultura labele husi nasaun seluk tanba ema seluk lahatene saida loos mak kustumi kultura ba ema Timor-Leste.
Bele suporta komunidade atu harii ka hadiak sira nian uma-lisan ka uma-lulik ne’ebé hetan sunu no stragus iha tempu colonial, nu’udar pasu importante real hodi halo konservasaun ba kultura Timor-Leste. Nu’udar Solusaun alternative hodi bele halo mudansa modernizasaun kultura, presiza tau prioridades ba distritu 13, tau pesoal iha distritu hodi bele haree ba asuntu kultura lokal.

III.            AREA INFRASTRUTURA:

A.                 Estrada no Ponte  ba Transportasaun

Problema estrada iha teritorio Timor-Leste ho kondisaun ne’ebé aat tebes iha tempu ida ne’e sai hanesan kauza nasional ne’ebé impede ba prosesu dezemvolvimentu nasional ne’e rasik, mesmu Governu no doadores sira  tinan – tinan tau orsamentu maibé la resolve nafatin problema estrada sira ne’ebé liga ba area rural.
Maibé sosiedade sivil sente orgollo ho komitmentu  no kompromisiu Governo nian hanoin katak estrada sai nafatin prioridades nasional iha tinan 2011 no tenke halo investimentu ne’ebé boot hodi hetan solusaun ba problemas estrada iha teritorio Timor-Leste. Sosiadae sivil hanoin katak ho failansu sira ne’ebé hetan iha tinan hirak liu ba kotuk persiza resolve tuir mekanismu tenderizasaun ba obras ne’ebé ho standar.
Sistema no kbi’it ba monitorizasaun ba estrada-ponte nomos ba infrastrutra seluseluk to’o agora sei fraku tebes, tanba ne’e presiza buka solusaun liu husi forma ekipa spesial ne’ebé konjuntu husi (governu, doadores, kompañia, seprezentante sosiedade sivil) hodi garantia manipulasaun rezultadu projetu, objetivu mak atu garantia kualidade konstrusaun ne’ebé refere ba progresu dezenvolvimentu sustentavel ba longu praju no laos projetu mak sustentavel hodi tinan ba tinan presiza osan ba hadiak objetu ne’ebé hanesan maibé laos atu halo infrastrutura foun.
Sosiedade sivil husu ba Governo atu tau atensaun seriu ba emprezariu ka kontraktor lokal, nasional no internasional sira ne’ebé kaer obras infrastrutura, karik governu fó ona fiar atu kaer projetu, pribsipiu fundamental mak fó prioridade garantia kualidade.
Atu komunidade iha asesu ba atividade vida moris liu husi negosiu ho sira nian rezultadu produtu lokal ba asesu merkaduria, maka presiza iha kondisaun estrada ne’ebé diak hodi liga ba area rurais, husi aldeia, suku to’o nivel nasional atu nune’e bele garante fasilidade transportasaun publik. Ho kondisaun ne’e bele kria ligasaun entre komunidade oioin ne’ebé iha interese involve-an iha atividade ekonomiku no provoka asesu ba dezemvolvimento integradu husi area ida ba area seluk hodi bele asegura moris ne’ebé prosperiu ba populasaun sira  ne’ebé moris iha area rural.

B.                 Bee-moos

 Maske Governu, doadores nomos organizasaun sosiedade sivil realiza ona projetu bee-moos iha fatin balun nu’udar indikador ba susesu, maibé iha area rural no izoladu balun komunidade sei susar ba asesu bee-moos no fó impkatu ba sira, liu-liu ba labarik sira atu moris saudavel. Kondisaun atual ba rehabilitasaun ka konstrusaun ba uma eskola, merkadu  ne’ebé laiha bee-moos no sanitasaun, ne’e  tanba laiha planu ne’ebé integradu entre instituisaun kompetente.
Maske Governo tau prioridade infrastrutura ba  bee no sanitasaun  maibé kanalizasaun  bee-moos ba aldeia no suku balun seidauk hetan benefisiu husi servisu ne’e. Sosiedade sivil enkoraza Governo no Fundus Bilaterais atu bele halo investimentu boot ba  bee-moos no saniamento hodi asegura no fó moris diak ba povu atu bele atinzi mehi objetivu dezenvolvimentu mileniu.

C.                  Eletrisidade

Atu fornese ahi ba populasaun  iha teritoriu tomak sai hanesan prioridades  boot ba Governo,  sosiedade sivil sente orgollu ho planu ne’ebé iha, maibé projetu eletrika  ne’ebé agora lao dadaun,  sosiedade sivil hanoin katak seidauk garantia nian rezultadu ne’ebé sustentavel iha futuru,  tanba kustu ba projetu ne’e karun liu no oinsa bele garante sistema fornesimento ahi wainhira ho kustu ne’ebé  boot.  Iha parte seluk  sosiedade sivil mós kestiona maka’as kona-ba impaktu ambiental, protesaun ba vida moris no kria konflitu foun iha komunidade nia le’et.  Sosiedade sempre rekomenda katak oinsa mak ita bele garante ahi ba populasaun ho efisente.  Timor-Leste presiza hanoin ona oinsa bele uza enerjia alternativa  no fó asistensia no treinamentu ba komunidade atu bele halo tuir, ho ida ne’e bele  fó servisu barak liu tan ba Juventude sira mais ou menus ema 20’000 tuir promesa Governo nian nune’e mós bele kria industria  ne’ebé bele fasilita hasae produtividade iha rai laran.