Rabu, 23 Maret 2011

MANIFESTO CDI BA PROBLEMA EDUKASAUN IHA TL

Husi CDI

Edukasaun ba Sidadaun Timor – Leste hanesan Direitu nebe’e konsagra iha Konstituisaun da RDTL artigo 59 ho ida ne’e qualquer sidadaun iha Direitu atu bele asesu ba edukasaun nebe’e diak no kualidade.

Problema eduaksaun depois da Ukun rasik an sei hasoru problema barak, alnde ida ne’e esforsu Governo nian balun nebe’e halao dadauk ona hodi responsade ba Nesesidade edukasaun iha Rai laran hanesan, hadia infraestrutura (escola) sira nebe’e hetan estragos iha destroisaun iha tinan 1999, hadia sistema edukasaun husi nivel basiku to ensino superior no seluk – seluktan.
Maibe nudar Sosiadade sivil nebe’e sai hanesan control social durante ne’e observa katak iha buat balun nebe’e sei falta no persiza esforsu nafatin atu bele hadia sistema nebe’e favorese, garante no resdponde ba situasaun edukasaun Timor – Leste nian nebe’e sustentavel.
Nudar organizasaun nebe’e mos servisu persiza tau matan ba assunto edukasaun nian hodi hola parte no priense iha tempu ukun rasik an nia laran, ho ida ne’e ami manifesta ami nia karakter organizasaun nian hanesan tuir mai ne’e:
1. Timor – Leste persiza iha sistema edukasaun nebe’e garante ba Sidadaun hodi atenzi objetivu ukun rasik an nia laran.
2. Sidadaun tomak tenque livre husi alfabetizasaun.
3. Persiza dezemvolve diak liu tan Lian tetum iha futuru hanesan, hodi hanorin iha Escola hotu iha Timor – Leste.
4. Dezemvolve no Fasilita Centro Formasaun Profesional iha area mekanika, auto movel, karpintaria, IT, administrasaun no finansas hodi responde ba servisu professional no kualifikadu nebe’e orienta ba merkado.
5. Kria kampo de trabalho liu husi mekanismu hari’I Industria skala ki’ik no dezemvolve area potensial agrikultura hodi fo’o servisu ba Timor oan.
6. Servisu hamutuk no tau matan ba Instituisaun privado hodi garante rekursus humanus nebe’e kualidade.

Minggu, 20 Maret 2011

Ekonomia Keyneziana

Augusto da Silva Jr

Ekonomia keyneziana nian dehan katak bainhira setór privadu laiha kapasidade atu halo investimentu iha ekonomia, estadu bele asume papél setór privadu nian.
Iha Amérika, PR Obama agora daudaun uza ekonomia keyneziana atu revive fali sira nia ekonomia hafoin krize ekonómika ne'ebé sira hasoru. Iha ne'e, estadu tenke halo orsamentu boot (polítika fiskál expansionáriu) atu estimula fali ekonomia. Orsamentu ne'e bele uza ba konstrusaun estrada foun ka ponte foun. Ema sira ne'ebé lakon servisu (ka servisu laiha) bele hetan fali empregu foun atu halo estrada ka ponte. Kuandu ema sira hetan empregu foun ona, sira mós sei manán saláriu ida. Sira nia saláriu ne'e signifika katak sira osan iha bolsu, i sira bele gasta osan ne'e hodi sosa sasán ne'ebé sira presiza, ezemplu hahán. Ema sira ne'ebé prodús sasán ne'ebé sira hakarak sosa, e.g. hahán, bele hasa'e tan sira nia produsaun; maibé atu hasa'e sira nia produsaun, sira tenke hatama tan ema ba servisu. Nune'e ita bele haree katak ekonomia ne'e komesa la'o dauduk. Benefísiu husi polítika ida ne'e ba sosiedade iha oin rua: ekonomia la'o filafali, au mezmu tempu, nasaun nia infrastrutura (capital stock) mós hetan melhoramento.
Maske nune'e, governu la'ós atu mantén polítika ne'e ba beibeik. Bainhira ekonomia la'o di'ak fali ona, governu mós redús ninia despeza; se ekonomia la'o maka'as liután ona, governu até bele hasa'e fali taxa hodi rekupera filafali osan ne'ebé nia gasta atu estimula ekonomia ne'e. Iha ne'e ita bele haree katak ekonomia keyneziana ne'e simples atu kompriende jerálmente no mós implementa.
Maibé buat ida ita tenke nota mak ne'e: osan ne'ebé governu gasta atu estimula ekonomia ne'e tenke gasta ho kuidadu hodi evita ezbanjamentu/waste. Se lae problema seluk bele mosu: inflasaun (até iha kazu balu bele iha mós hyper-inflasaun), nasaun sai bankrut, monu ba dívida, etc.
Ita tenke nota katak dezde independénsia to'o agora TL uza hela ekonomia keyneziana nian. Estadu mak hanesan empreza jigante ida iha ita nia estrutura ekonómika. Estadu mak sai empregadór (employer) boot liu. Ema maioria servisu ba estadu, husi forsa militár, polísia, funsionáriu públiku, etc. Ita seidauk iha setór privadu ida ne'ebé bele suporta ekonomia hodi, pelomenus, fó empregu ba ema.
Tan ne'e mak ita mós iha polítika oioin atu "estimula" setór privadu ho insentivu oioin ba ema atu sai negosiante, ki'ik ka boot. Maibé ita labele estimula setór privadu bainhira investimentu ne'ebé estadu kuda sai estraga hotu, liuliu tanba ita halo investimentu iha buat sira ne'ebé la produtivu, i piór liu, ita kalkula fali investimentu sira ne'e atu serve interese partikulár, ou hanesan ita baibain bolu dehan KKN.

Buat sira ne'ebé ita sempre temi dehan "proyek" ka projetu, ida ne'e ezemplu di'ak ida atu fó ilustrasaun ba ekonomia keyneziana falladu ne'e. Projetu foos ne'ebé ha'u publika tiha ona iha grupu ne'e bele uza hanesan referénsia ida ba ilustrasaun ne'e.
Nota katak, se karik ita, liuliu governu, iha vontade polítika di'ak atu enkoraja setór privadu atu kria rasik sira nia rikeza independentemente husi estadu nia programa, ita bele iha ekonomia ida vibrante liu no dezenvolvidu liu. Tinan 8 depois de independénsia tuir loloos ita iha ona empreza ki'ik-oan barak ne'ebé prodús sasán ba ita nia nesesidade lorloron nian, aleinde oferese kampu de traballu ba ema. Porezemplu sabaun, xinelus, mina, foos, etc. Maibé saida mak akontese? Setór privadu ne'e maioria sai dependente ba estadu atu buka moris. Laiha proyek, sira mate. Iha proyek, sira moris. Ita até parese monu tiha ona ba sírkulu visiozu ida, ne'ebé setór privadu (emprezáriu sira) presiona estadu atu halo ita nia nasaun dependente nafatin ba produtu sira husi li'ur. Bainhira estadu hatama produtu husi li'ur, emprezáriu sira ne'e mak hetan proyek. Kaundu sira hetan tan proyek husi governu, sira sai dependente liu tan fali. Tansá mak estadu tenke kontrata kompañia sira hanesan Três Amigos hodi sosa foos enkuantu estadu iha kapasidade atu aproviziona foos ne'e? Estimula setór privadu ka kria proyek atu hariku ema ruma? Ikus mai, ita nia kapasidade atu prodús foos sei menus nafatin, maibé sé mak kaer monopóliu ba importasaun foos nian? Tuir ha'u hatene iha de'it kompañia 4 ka 5. Osan hira mak kompañia na'in 4 la 5 ne'e manán?
Problema boot ida fali: Kuandu empreza sira ne'e hetan proyek, osan ne'ebé sira manán hanesan lukru husi proyek ne'e, sira la uza hodi halo fali investimentu foun, muito menos atu "add value" ba sosiedade. Osa ne'ebé sira hetan, sira gasta arbiru hotu. Investimentu foun laiha. Sira sosa uluk mak karreta foun no karreta luxu hodi la'o iha estrada ida ne'ebé kuak mak barak, estrada ne'ebé sira duni mak kaer nu'udár proyek husi governu. Empregu permanente hira mak sira kria? Se karik ita ko'alia "trickle down effect", osan hira mak to'o duni iha povu nia liman laran?
Maibé ita labele dún de'it ba emprezáriu sira. Governu mós la hala'o ninia responsabilidade loloos. Maibé governu ho setór privadu halo fali kong-kali-kong hodi suporta malu, ou KKN. Rezultadu maka ne'e: Governu transfere osan estadu nian ba setór privadu sein setór privadu fó filafali buat ruma ba estadu/nasaun. Nune'e, aleinde estadu komete KKN (krime!), estadu mós la enkoraja setór privadu atu halo investimentu rasik hodi bele harii empreza ida independente, ne'ebé bele kria ninia rikeza rasik sein depende ba governu nia projetu. Ita nia empreza nasionál sira ne'e laiha liu kompetitividade. Ita nia emprezáriu nasionál sira ne'e labele kompete ho empreza estranjeira tanba ita laiha kapasidade atu jere empreza ida adekuadamente. Ida ne'e kulpa governu nian.
Ekonomia keyneziana nian iha TL sai fallansu totál tanba governu halo polítika ida ne'e atu favorese interese partikulár (emprezáriu sira). Polítika ne'e la'ós atu estimula ekonomia ka, estimula setór privadu ka atu dezenvolve nasaun. Governu ohin nian iha sorte boot tanba ita iha Fundo Petrolíferu atu suporta orsamentu governu nian.
Maske ita la duvida katak povu barak mak ohin loron iha liután osan iha sira nia bolsu, maibé ho kusta hira? Enkuantu povu kiak sira nia rendimentu (income) sai di'ak liu kompara ho tinan hirak uluk, katak sira nia rendimentu aumenta tan 50 sentavus loron ida, ida ne'e buat ruma ba ita hakarak gaba ka? Enkuantu povu maioria aumenta sira nia rendimentu ba 50 sentavus maibé ema minoria ida aumenta sira nia konta bankária to'o juta ba juta dólar tanba sira iha asesu ba ema sira ne'ebé kaer estadu nia osan (i.e. naok), sé mak bele dehan povu ohin moris iha situasaun ida di'ak liu fali tinan hirak liubá? Tansá mak ho osan juta ba juta ne'ebé governu ne'e gasta ona, povu ki'ik sira nia rendimentu só aumenta 50 sentavus de'it? Ita seidauk sura ho estrada ne'ebé iha piór kondisaun, sistema edukasaun ne'ebé laiha kualidade, dezempregu, etc. Ida ne'e, eintermus de "cost and benefit analysis", ita lakon boot!! Osan barak ne'ebé governu gasta kria liu fali kustu duké lori benefísiu mai sosiedade.
Ha'u nota iha governu AMP nia diskursu ida iha tinan hirak liubá, iha okaziaun ne'e Ministra de facto Emília Pires hatete katak estadu tenke gasta duni osan ne'e (Fundo Petrolíferu) para bele estimula ekonomia. PR Ramos-Horta mós se ha'u la sala dehan katak di'ak liu ita nia osan iha Fundo Petrolíferu ne'ebé ita investe iha dívida Estadus Unidus nian, lori mai gasta iha ita nia rain para dezenvolve ita nia rain. Depois, kuaze emprezáriu hotu-hotu mak konkorda ho ideia ida ne'e. Klaru emprezáriu sira konkorda tanba ho polítika governu nian hanesan ita iha daudauk ne'e, osan husi FP só benefisia de'it sira.
Tuir lolós ideia ne'ebé Ministra de facto Emília Pires hato'o ne'e iha ninia méritu di'ak. Maibé hanesan Camarada saudozu PR Nicolau Lobato hatete, i camarada Rui dala ida sita iha ne'e, prinsípiu justu tenke iha mós prátika koerente. Bainhira iha prinsípiu justu maibé prátika la koerente, mak ita nia polítika sira ne'e sei la lori benefísiu ida komparável ho osan ne'ebé ita uza. Se camarada Rui lembra karik, até Ministra de facto Emília Pires rasik admite katak 70 sentavus husi kada $1 ne'ebé estadu gasta, sai hotu ba li'ur. TL nia ekonomia laiha kapasidade atu absorbe osan boot ida ne'e, liu-liu tanba governu laiha planu dezenolvimentu ida di'ak, la hatene prioritiza sasán no laiha vontade di'ak atu uza osan ne'ebé ita laiha atu bele lori benefísiu máximu ba nasaun. Hanesan tinan hirak liubá iha governu AMP nia okos, 2011 mós sei hanesan: 70% husi osan ne'ebé governu gasta sei suli hotu ba li'ur, ou ba ema balbalu nia konta, iha li'ur.
AMP nia polítika ne'e ne'e la'ós ekonomia keyneziana! Ekonomia saida? Camarada sira mak hatene de'it ona.
.